Minu tagasihoidlikke mõtteid asjust ja inimesist, kes mu teele satuvad. Saturday, March 06, 2010.

Põhiliselt, millestki või kellestki olla sõltuvuses on minu arust paha asi. Siiski mõned sõltuvused on teistest enam taunitavad kui teised või koguni karistatavad. Suur osa mõjub tervisele kahjulikult või koguni teiste tervisele. Kunagi aastakümneid tagasi olin sõltuvuses suitsetamisest, tegelikult kardan, et olen veelgi, sellepärast ei julge isegi proovida. Viimase sigaretti suitsetasin 1994 aasta detsembri keskel. Nagu kõikide sõltuvustega, ajag.

Eesti ratastoolikate uskumatud seiklused Itaalia raudteel. Reisi põhisihtkohaks oli väike Asti linnake, kuid programmi kuulus ka ühepäevane Milano külastus, seal oli kokku lepitud kohtumised ühes hooldekodus ja linnavalitsuses. Astist Milanosse ja tagasi otsustasime sõita rongiga. Milanos rongilt mahapääsemisega polnud üldse probleeme - perroon ja rongipõrand olid üsna ühel kõrgusel ning vaja oli ainult kahte spetsiaalset plaati rongi ja perrooni vahele. Kui ütlesime, et .

Koos armsate inimeste ja loomadega. Teisipäev, veebruar 10, 2009. Üks teema, millest olen ammu mõelnud kirjutada. Nimelt sellest, mis tunne on olla järelevalvatav. Et enamik asju, mida ma teha tahan, on küll lubatud, aga enne nende tegemist tuleb järelevalveametnikuga kooskõlastada. Kusjuures, irw, ei ole kriminaalhooldus muinsuskaitse hoopis. Saime eile kätte oma KKT-d ehk kaitsekohustusteatise. Veranda on meil ka ebaseaduslik.

Tahad inimsõbralikku ja viisakat koera, lase ta kohvikusse. See käib ka perioodiliselt, peaaegu nagu homoteema juba, ja on ka sama hea kommentaarikütja. On seekord kaks mõtet, mida ma olen ise ka rohkem kui korra mõelnud. Esiteks, et koer ei ole. Igatahes ei peaks olema võimatu tagada, et kõik soovijad sellele koolitusele pääseksid. Ja siis saaks seda tõesti nõuda. Mingi aja jooksul eluka võtmisest olgu läbitud või saab trahvi.

Kaks kuu pealt kukkunut? Värvilisi hetki sügiseselt viludast Stockholmist. Ühed nüüd hingeldavad vihast, teised hoiavad hinge kinni, kolmandad tegelevad vabastava hingamisega ja neljandad ei hingagi. Ma kujutan ette et laulupeo kunstitoimkonnal on päris suur vastutus leida igaks laulupeoks mingi eestimaalasi kõnetav ja ühteliitev moto. Jõudu ja fantaasiat neile, sest vastutus on suur. Mis tingib sellise käitumise? Kaldun arvama ikkagi, et midagi peab olema lapsepõlves totaalselt nihu läinud.

Ma olen alati imestanud, miks auto24 paberlehte välja annab. Teksti lugedes tundub see rohkem kommerttekstina, tõenöoliselt ei ole keegi neid küsimusi ajalehele saatnud. Pippuripihvi, hamburger, barberque.

On minu jaoks olnud alati 1. september, kuigi esimene sügisehõng hõljub õhus juba nädalaid varem. Ja homme lähen ülikooli vabakuulajana kooserdama.

Laupäev, aprill 10, 2010. Katsun uuesti järje peale saada uues kohas. Posted by merxs at 3. Laupäev, oktoober 17, 2009. Blogida tuleb millegi pärast alati meelde siis kui päriselt väga midagi teha pole. Neljapäev oli veel põnevam, aga siinkohal hetkel lõpetan, sest David helistas ja lubas veini tuua kui ma pannkooke küpsetan. Reede, oktoober 09, 2009.

Oma tuhandest kogemusest suudame ehk kõige rohkem ühe üle kanda keelde ning. Sedagi vaid juhuslikult, hoolikuse ja täpsuseta, mida see vääriks. Tummade kogemuste varjus on peidus need, mis märkamatult annavad meie elule. Vormi, värvivarjundi, meloodia. Kui me siis hinge arheoloogidena neid kandvate lausete poole pöördume,. Avastame, kui eksitavad need on. Meie vaatluste objekt keeldub vaiki. Püsimast, sõnad libisevad alla mööda kogetut, ja lõpuks seisavad paberil vaid. Naeravad ja nutavad, lä.