Ma olen, lihtsalt olen ja teie olete ka. Ja tegelikult ongi ju nii kõige parem! Neljapäev, jaanuar 8. Ja kuna selgus, et inimestel ikkagi on funktsionaalse lugemisega raskusi, siis muutsin postituse nähtavaks ainult lähematele inimestele. Ilmselgelt on mu tuttavate seas inimesi, kes tunnevad ennas usufanaatikuna, et ennast sellest väljaütemisest puudutatuna tunda. Ja käes ta lõpuks ongi.

Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis. Ja ongi pühad läbi! Lapsed muidugi räägivad veel ikka pidevalt päkapikkudest ja jõuluvanast ja P. Ja küsivad, et kes nüüd järgmisna tuleb. Rahvast oli tohutult palju, aga Aleksandr ja poisid lasti täitsa esiritta ja sea.

Ja hakkas kirjutama, sest enam ei saa kirjutamata olla. Veel üks test, et teada saada, kas blogi on blog. ma ikkagi vist nagu blogin edasi. Aga suletud ukse taga, et ei toimuks minupoolset tööasjade avalikku eksponeerimist ega lahkamist. Nii et siis wordpressi luku taha! Kolimisega olen tänaseks ühel pool. Isegi kommentaarid ei läinud kaduma! Vanade postituste üksteisele viitavad lingid on katki, aga mis sellest.