Kasutasin Titan Wool meriinovillast lõnga ja vardaid nr 3. Juba mõnda aega tagasi sai tehtud üks väga huvitav ja väheke keerukas. Viimistlus on tehtud Libéroni puuvahaga.

Oli huvitav teada saada, kuidas autor selle dilemma lahendab, nii et teos ka praegusesse maailma sobiks.

Käisin ERMi õpitubades ennast harimas, kuidas teha tikitud susse ja pastlaid. Susse teha oli veidi mahukam töö. Tikkimine võttis suurema osa ajast aga tallutamine nõudis jällegi tugevamaid näppe. Nahast talda alla õmmelda oli üsna raske, kasutasin näpitsaid. Kuna minu maasikatega tikandid õigeks ajaks valmis ei saanud siis seekord kaunistasin oma sussid metallhelmestega. Kindlasti teen veel nii susse kui pastlaid. Kellel soovi, kiri palun postkasti! Kose käised ja tanu.

Neid on iseenesest väga lihtne teha. Võtad kaks ühesuurust ruudukujulist riidetükki ja tikid sinna mustri peale, jättes serva 1,5-2 cm õmblusvaruks. Sobib igasugune ruudu- või ringikujuline muster, ei pea olema korduvad motiivid. Mina võtsin Muhu kindamustrid ja kohandasin neid oludele vastavaks.

Miks veel üks blogi? Ei tohi tappa lauluräästast! Viimsi veekeskuse õnnetuse ainetel. Ma plaanisin seda kirjatükki kirjutada homme veidike puhanuma peaga, aga nüüd, kus ka minu nimi on sellesse jälki näidispoomise aktsiooni topitud, ei ole parata. Pärast pikka tööpäeva tuleb öö pühendada mõistuse hääle kutsele.

Algas, oli ja läbi ta sai - 2016. Oli halba, oli head, nagu ikka. Tramp, Brexit, Ratas, pagulaskriis, valitsusevahetus, uhh. Mõjud annavad hiljem tunda, kes teab, mis need veel kaasa võivad tuua. Kuidas sellele kõigele reageerib kirjandus? Küll ta jõuab läbi seedida toimunu. Ja ega luule kui kiirreageerimisüksus. Ei lase ju ometi muudatusi niisama mööda. Aasta lõpus või alguses tehakse ikka kokkuvõtteid, kes, mida, kui.