Talv pole enam kaugel ja üks tellimus sai täidetud. Tundub ,et tellija jäi rahule ja päris mõnus tegemine oli . Väljas läheb iga hetkega aina sügisesemaks ja nii ka sai ruttu tehtud kahele väiksemale mütsid. Oli natuke varem juba valmis aga tutt oli puudu.

Seekord pidime lugemiseks valima ühe ulmeteose. Kuna ma eriti ulmeraamatutest midagi ei tea, siis valisingi selle. Kuigi raamatut kaane järgi ei hinnata, siis mainin ikkagi, et algul see raamat väga huvitav ei tundunud. Aga lugema hakates muutus mu arvamus kohe. Mind ennastki üllatas see, et see raamat mind niiviisi köitis. Me mõtleme nii palju kui et me teenime raha, läheme poodi, ostame toiduained ja siis tarvitame need ära ning v.

Seekord saime valida endal vabal valikul ühe ulmeraamatu, kuid tingimus oli, et on veel paar inimest, kes sama raamatut loevad, et nendega saaks mõtiskleda raamatu üle. Mina arutlesin raamatu üle koos Anna Laura ja Noraga. Selle raamatu puhul on tegemist antiutoopiaga, mis kujutab endas kohutavat ning hirmsat maailma. Raamatus puutusime me kokku nii teaduse arengu hoiatustega kui ka tulevikukatastroofidega.

Raamat rääkis Billist, kes elas maailmas, kus enamus inimesi olid pimedad. Miks inimesed pimedaks jäid? Teisipäev, 24. Miks peaks ta üldse kellelegi halba tegema? Mõlemad olid ju inimesed. Raamatu lõpus tundus mulle, et Mari sai lõpuks oma vigadest aru. Aga siis oli juba liiga hilja. Ei tea, kui raske tal oli selle teadmisega edasi elada? Neljapäev, 5.