Hakkame koos kaardistama nimeliselt inimesi , kes on avaldanud vastumeelsust pronokkloomade pügamise poolt ja vastu.

Mulle meeldib millegipärast, kui kuupäevad klapivad. Kuigi me lahkume kuupäevaliselt päev hiljem, kui saabusime, on 3. september siiski me viimane päriselt siinolemise päev. Homme on 30 kilo pagasit ja rongijaam ja lennujaam ja. Schluss, aus, vorbei. Nüüd istun üksinda oma kolmes toas ja köögis ja kuulan külmkapi surinat. Kerge on ju mööda panna. Sein on nii tühi, nüüd kus ma oma kalli enesetapujänkude plakati maha olen võtnud. Oh, nüüd ma hakkasin seda raama.

Oli tore, kuniks elu-olu siin jätkus. Või mis iganes see on, eks ole. Veel sel aastal, see on mu viimane lubadus. Aeg-ajalt nagu hull, aga. Aga siiber on küll ja sellepärast ma selle nalja siin ära lõpetangi ja kolin mujale.