Eesti ratastoolikate uskumatud seiklused Itaalia raudteel. Reisi põhisihtkohaks oli väike Asti linnake, kuid programmi kuulus ka ühepäevane Milano külastus, seal oli kokku lepitud kohtumised ühes hooldekodus ja linnavalitsuses. Astist Milanosse ja tagasi otsustasime sõita rongiga. Milanos rongilt mahapääsemisega polnud üldse probleeme - perroon ja rongipõrand olid üsna ühel kõrgusel ning vaja oli ainult kahte spetsiaalset plaati rongi ja perrooni vahele. Kui ütlesime, et .

Kolmapäeva õhtul baarid rahvast täis, neljapäeval meeletud ummikud, söögikohas lauda ei leia. Ma ei saa aru, miks ei võiks eesti autod tõmmata tagant kiirema tulles tee äärele lähemale. Seda võis tagasiteel täiesti auto numbri järgi ennustada, kas laseb mööda või ei. Ja mööda ei lase isegi lubatud kiirusest 10 km aeglasemalt sõitvad eesti numbriga autod.

Minu todublogil sai siin limiit täis, aga see ei tähenda, et lahendust poleks! Alustasin uuega ja selle leiab SIIT. Selle keeksi keerasin kokku möne minutiga ja tulemus oli väga mahlane ja hea. Selle retsepti peale sattusin ma juhuslikult, kui vaatasin internetis saade.

If it rhymes it must be true. Selline lugu, reedel käisid külas T and Y lastega, tulid grillima. Y tõi kaasa kuus pudelit A. Sho avas õlle ja märkas, et korgi all on küsimus ja vastus ka kohe. Selles viktoriinis olid nad esimese löögiga võidumehed. Ulatas selle mulle, et ta ei saa aru.