Desperate housewife ehk elu võimalikkusest Maal nelja lapsega. Siis kui verbaalne pidamatus muutub väljakannatamatuks, aga igaühele eraldi ei viitsi rääkida. 2017 aasta oli tõepoolest hämmastav, see üllatab veel nüüdki, uuel aastal. Paar nädalat tagasi sain kutse Eesti Töötukassa tänuüritusele Estonia Ooperimaja valges saalis, kus tunnustatakse möödunud aasta parimaid koostööpartnereid. Käisin täna siis oma tunnustust vastu võtmas. Juuksemask, kondoomid ja katkine mikrouun.

Koht, kuhu jätta oma vanad väikseksjäänud mõtted lapsest ja last ümbritsevast keskkonnast, ning leida asemele uusi ja huvitavaid! Esmaspäev, 19. Iseseisvumisest olen kirjutanud veel siin. Aga see teine asi ikka jääb. Ja see ju ikka teeb pahameelt ja ma tunnen end selles töös läbikukkununa. Sain võimalust asju üle vaadata. Ja kas sel juhul ole.

Vaid 6 päeva ongi viimasest aruandest aga tundub, et terve igavik. Samas, no kus saab see igavik olla kui nagu mitte midagi ei ole toimunud. No istutanud ikka tasapisi olen, hakkab varsti seinaäärt tühjaks saama. Ometi võiks juba ammu tühi olla, eriti kui eelseisvat pühapäeva silmas pidada. Oeh, ma enda arust pole eriti midagi tahtnud aga. Üleeile läksin tekkinud tühjale kohale redist külvama ja pidin infarkti saama.

Vennad Lõvisüdamed e Rummu heidikud. Posted by kassilausuja in Määratlemata. Üksiku inimese hea sõber oli lahkunud. Kuidas leevendada leina? Uskuge elu näinud inimeste juttu- lemmiklooma kaotust aitab kõige enam leevendada uus sõber. Ei, uus kiisu ei asenda lahkunut, kuid annab võimaluse leinast üle saada. Esimesena uurima, sülle ronima, nurruma.

Mis see tähendab, sellest on lühidalt kirjas siin. See oli tore sündmus - piiskopi poolt tehti väike pühitsetud õliga ristike laubale ja patsutus põsele - ja ma väga loodan, et selle hetke olulisus saab tasapisi ilmsiks ka minu elus. Seda tarkust, mõistmist, head nõu, meelekindlust, tõe tundmist, vagadust ja jumalakartlikkust oleks hädasti vaja. Mu meel on ühelt poolt kurb .