Homme on sinu matused ja ma olen natuke ärevil selle pärast, kuigi põhjust ju pole. Sa läksid nii äkki ja ma nutsin peale su surmateate lugemist, aga praegu on mu meel nii helge. Ja sinust mõeldes tuleb naeratus näole. Jah, ma tean,et on sobimatu niiviisi naeratada, kui tuleb minna matusele, sest peab olema kurb. Sest siis sa juba teadsid, kuidas sinuga lood on. Mul ikka hullult vedas, et ma sain need viimased poolteist aastat iga päev sinuga koos olla.

Tõde on tasakaal Valguse ja Pimeduse vahel! Mõtisklusi, mõtteid ja tõlkeid. 30 dets 2009 Autor Ramloff. Jah, hinge harimiseks ja arenguks loomulikult, aga väljaspool seda on kõik irrelevantne.

Ja kõik need päevad, mis koolis käisin või ei käinud olidki sedasi umbkaudsed. Ma ei suutnud aru saada päris täpselt, mida sööma peaksin ning lõpuks sõin üsna vähe, rohkem jõin ikkagi mahla, kuid see polnud täiuslik ikkagi. Miskipärast on väike hirm ka. 30 on küll ilus arv, aga see vist s.