Wednesday, April 18, 2012. Täna saabki neli aastat täis. Tõsielu kõik, ja kevaded on mu lemmikud pealegi. Monday, April 18, 2011. On Sul täna siis sünnipäev või hoopis sünniaastapäev? Nii et ei teagi öelda, kas tõstan oma õhtuse kohvitassi Su terviseks või mälestuseks. Tuesday, April 27, 2010.

Kui me neljabase hilisõhtul lõunasse jõudsime, oli maja soe. Lihtsalt kevad oli kätte jõudnud ja meie päästevahend krõbekülmadel talvekuudel oli majatemperatuuri kenasti 20 kraadi peal hoidnud.

Mida tarka Brüsselis silma hakkab ja mis sellest järeldub, kuidas siit Eesti paistab; raamatud, luuletused, mõnusad ja jumega asjad. Tere lugemast! Esmaspäev, 11. Kus räägiti eesti keelt - kümme aastat tagasi. Kõnnin mööda Tallinna lennujaama, kuulen, räägitakse inimestega, nagu kord ja kohus, kellega inglise, kellega soome, kellega eesti keelt. Ööbin Tallinnas hotellis, räägin oma sõpradega eesti.

Ajal, mil ma vilistasin. Lõuna pool piiri, lääne pool päikest. 8211; ei Kafkat ega mereranda. novembril 2010 Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevadel Tartus. Kaks auhinnatud eesti naistekat Helju Petsilt.

Ma live s olen mõnele neid lugusid juba naernud-kurtnud-pajatanud, aga kuna ma pole sada tuhat aastat bloginud. Siis mõtlesin, et panen vahepeal siia ka mõned read. Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et lähen varstivarsti New Yorki, eksole. Kuulda, et ooteaeg on 8 minutit. Kaks tundi hiljem oli ooteaeg.

Istu mu pingile, kiika mu aknasse. Haige olemise juures on kõige toredam see, et siis loetakse sulle raamatut ette. Asi, mis mulle muidu tavaliselt ei meeldi, aga kui sul valutavad nii silmad, kõrvad, hambad ja üldse kõik kohad ja igast su kehaavausest ja -poorist pritsib vett ja tatti välja, siis on peris hea, et keegi loeb. Tasub proovimist, ma leian.

Tellimuse peale heegeldatud jänes ühele kurvale tüdrukule, kes just sarnase ära oli kaotanud. Must ja erkpunane maavillane lõng. Rohkem juttu eelmisest rebasest siin.

Ma olen kõikidele oma blogituttavatele ja juhulugejatele võlgu olulise info - ma olen nüüd Pärnu elanik. augustil, eelnevalt oli ära kolitud mööbel ja paar päeva enne mind veel Pätu. Pätu pärast oli kõige suurem mure. Keegi ei osanud ette arvata, kuidas õnnestub 12aastase kastreeritud vana isepäise kõutsi integreerumine 2toalisse, endise korteriga võrreldes kitsastesse oludesse. 8222;Kui palju on asju, mida ma ei vaja.