Ega jätkuvalt muud olegi, kui et kuhu vaatad, sinna haarad ja kõigest on tehtud natuke, kuid mitte kuskil veel tulemusi ei paista. Jaa, sünnipäev oli ka. Ning emadepäeval käisime Läänemaal sõitmas, emasid õnnitlemas ning ise õnnitletud saamas. Sellise juraka oma armsalt abikaasalt näiteks. Seda jurakat läheb väga vaja. Kus nüüd saab oksi multšiks purustada! Need seitse viljapuud, mis ma aprillis Järvseljalt tõin, on ka maha istutatud.

Perest, raamatutest, toidust ja natuke niisama kobisemist. Kinoa on ju järjekordne supertoit, pealegi väga hea maitsega. Kuni ükshetk loobusin miskipärast, ju vajasin vaheldust. Aga vot nüüd leidsin sellised küpsised. No lihtsalt niiiii head! Jäime kahekesi, tänasest esmaspäevani.